Karistuseks 20 aastat Draamateatri direktorina
Hugo Murre

Ma läksin teatrisse võhikuna. Pagasiks soov oma tööd hästi teha ning suur huvi kirjanduse ja kultuuri vastu.
Tegin kogu jõust tööd, õppisin ööd ja päevad ja aastad. Jätsin teatrisse oma südame ja tervise. Kui teater saavutas edu, siis on see kogu kahesaja liikmelise kollektiivi ühise töö vili, mõttekaaslaste, ühisele kunstile andunute pingutuse vili. Mul on ütlemata hea meel, et see tubli kollektiiv kannatas mind välja kogu selle pika aja, mida teatriteadlased tänapäeval nimetavad Draamateatri teiseks tähelennuks.

Hugo Murre on staazhikaim teatridirektor Eestis – ainus, kes on teinud seda tööd 20 aastat järjest. Raamat “Karistuseks 20 aastat Draamateatri direktorina” avab teatri elu ja olusid aastatel 1950-1970, pakkudes seega infot nii konkreetse teatri kui ka terve ajastu elu-olu kohta. Kõnealusest ajavahemikust on kaasajal küllaltki vähe räägitud, ometi on toonane teatrielu rikas kultuurisündmustest, mis väärt, et neid veel tänapäevalgi meenutada.

Selleks, et kultuur ja teatrilummus sündida saaks, on aga vaja tervet rida erinevaid tingimusi ning nende loomine on teatris direktori ülesanne. Tänu Hugo Murre aegade iket ületavale huumorimeelele ning analüütilisele juhtimistarkusele võiks tema mälestusteraamat huvi pakkuda ka kõigile neile, kes tänapäeval mõne rohkem või vähem loomingulise kollektiivi või töörühma juhtimisega silmitsi seisavad. Kuidas jagada aega, kuidas ohjeldada staare, kuidas julgustada staariks saama… Ilmselt ühtviisi aktuaalsed küsimused nii teatris kui ka… kasvõi reklaamibüroos.

Teater poleks see, millena me teda tunneme, ilma võrratute näitlejate ja näitejuhtideta, ilma loomepinge ja rambipalavikuta. Hugo Murre inimlikud ja soojad mälestused aitavad vanemal generatsioonil meenutada kunagi nähtud lemmiketendusi ning noorematel lugejatel tuttavaks saada armastatud eakate kultuuriloojate noorusajaga.

Raamatu väljaandmist toetab

ja Märjamaa Vallavalitsus