Raamatu "Tunglaid ja teri" avasõnas pöördub Kanadas elav eesti luuletaja
Eerik Purje oma lugejate poole järgmiste sõnadega:
"Kas minu värsikestel on aegumatut väärtust või mitte, ei ole mina suuteline
otsustama. Kuid kindlasti on seda armastusel, mis neid kirja panema ajendas.
Armas kodumaine lugeja, vaatle neid ridu kui au- ja tänuvõlga maarjamullale,
mis mind seitseteist kaunist aastat on oma süles kiigutanud. Kui nende
kaudu kaob kübekenegi sellest võõrastusest, mis on kerkinud kodu- ja väliseestlaste
vahele, siis on nad oma ülesande täitnud. Sooviksin väga, et mõistetaks,
miks mõnes olukorras on seda mulda kaugelt kergem armastada kui ligidalt."
"Tunglaid ja teri" on sarja "Eesti klassikat" teine raamat. Kokku on kogutud
Eerik Purje loomeparemik, millest osa on ilmunud Torontos kolmes eraldi
luulevihus.
"Tunglaid ja teri" toob lugejateni autori igatsuse kodumaa järele, mille
ta seitsmeteistkümne aastase poisina maha pidi jätma, armastuse Eesti
ja eestluse vastu, lembuse kaunite kunstide ja selle loojate vastu ning
hulga head sooja vemmalvärsihuumorit.
Luule jaguneb eri-ilmelistesse tsüklitesse, jagub hellust ja karmust,
ajalugu ja aja lugu. Klassikaliste luulevormide kõrval leidub ka alliksaarelikke
vormi- ja mõttemänge. Olles Alliksaare lugupidav imetleja ja õpilane,
on Purje temast hea õpilase kombel siin-seal möödagi läinud.
Kogu eestimeelset joont on järginud ka illustraator Eda Mikker, kelle
töö niigi hirvepargikogunemiste vaimus luulele lisarõhu annab.
Urve Karuksi saatesõna annab lugejaile ülevaate sellest põnevast poeedist
ja tema loomingust.
Kirjastus tänab Eesti Kultuurkapitali, Lennuväepoiste Klubi Torontos,
Toronto EELK Peetri koguduse segakoori Cantante Domino ning kõiki neid,
kes raamatu ilmumisele toetusostuga kaasa aitasid.
|