Selle raamatu eessõnas räägib Peeter Urm nukrusest. Niisugusest nukrusest,
mille põhjuseks on häving inimese sees või tema ümber. Ja milles rõõmu
päikeselaigud on otsekui kaotatud paradiisi mälestus.
Taolise nukruse võivad ellu tuua valusad sündmused - haigus, surm, sassis
suhted... Samas on need kõik ka omamoodi lakmuspaberiks, mis aitab mõista
elu ja inimeseks olemise tõelist väärtust.
Aeg võib neelata elusid ja muuta riigikorda, kuid ta ei muuda inimeste
sügavamat loomust. Käesoleva raamatu kaante vahel olevad teosed Peeter
Urmi mõnekümne aasta vanusest loomingust on sellele väitele ilmekaks tõestuseks.
|