Õunapuud üle aia
Erich Meerja

Erich Meerja "Õunapuud üle aia" oli plaanitud kaunistama vanameistri sünnipäeva jaanuarikuu alguses. Saatuse tahtel aga ilmus see kogu pool aastat pärast tema surma…
"Õunapuud üle aia" sisaldab nii täiesti uusi luuletusi kui ka varem ilmunud kogude kaunimaid pärle, kogu kaante vahele mahtus ka aastaring haikusid.
Erich Meerja (7.01.1931 - 13.06.2005) oli rahvapoeet selle sõna otseses mõttes - kõrge hingekultuuriga aus ja elutark vaatleja. Tema värsside luulekeele ja kujundite taga oli rahvapärast maagilisust, elulisi seiku, kohatisi sõnavigureid ja ballaadilikku tõsidust. Osade luuletuste aines on ammutatud kohalikest pärimustest. Tema luulet iseloomustab romantiline hingelaad, autor oli talupoeg ja looduslaps, kes tundis sügavat aukartust elu ja kõige elava ees. Meerja luules on palju tundeküllaseid luuletusi Virumaast, selle kaunist loodusest, oma vanematest ja kodukohast. Tunda on ka südamevalu - poeedile läks hinge oigav maa, maha raiutud metsad, lagunevad tared, rohtunud õued ja vananevad õunapuud.
"Õunapuud üle aia" on Erich Meerja kuues luulekogu. Varem on ilmunud "Tagasivaade" (1990), "Ilmavaatleja" (1995), "Mäe kutse" (1998), "Liivakella helin" (2001) ning "Päevaring ja tähekiir" (2003). Ka on palju tema luuletusi ilmunud perioodikas. Lisaks luulele on Erich Meerja kirjutanud ka ajakirjanduslikke artikleid ja olukirjeldusi ning uurinud ja publitseerinud kodu- ja kultuurilugu.
Raamatu on illustreerinud Tiiu Tagamets.

Kirjastus tänab Eesti Kultuurkapitali, Väike-Maarja Vallavalitsust ja poetess Urve Tinnurit.

Pühendatud Erich Meerjale

Andekaid kunstnikke lahkub meist ära
tühjaks jääb tare ja hinge jääb haav.
Elatud vaikselt, ei mingitki kära,
luuleread lugema kutsuvad taas.

Värssides leidus sul maamehe tarkust,
looduse ilu ja isamaad.
Töödes ja olekus niipalju lihtsust,
sõpradel raamatuid kinkisid ka.

Kevadet enam sul kahjuks ei saabu,
õisi ei puhke õunapuul.
Elulaev meilgi kord toonelas maabub,
viimne meil laul siis mõtteis ja suul.

Hea, et sa meile pärandiks jätsid
värsid, mis eales ei vanane.
Kuigi liig järsku ära siit tõt´sid,
mälestust sinust me hoiame.

Ella Kraav (ette loetud Erich Meerja mälestusõhtul ja "Õunapuud üle aia" esitlusel Rakvere raamatukogus 20.01 06)