Ketlin Priilinn on lastekirjanduse sõpradele tuntud raamatu "Koeralaps
Berta seiklused" autorina.
Nüüd näeb trükivalgust tema uus jutukogu, mis taas neljajalgsetele sõpradele
on pühendatud.
Ladusa sulega kirja pandud lood muudavad argipäevad värvilisemaks ja pühapäevad
veelgi mõnusamaks. Vähemalt kõigi nende jaoks, kellele koerad meeldivad.
Tsitaat raamatu algusest:
"Käesolev lugu räägib minu koertest, kellest nii mõnigi on olnud üsna
ebatavalise elusaatusega. Minu shoti terjeritest. Väikesest Sassist, kes
ühel päeval pererahva juurest kaotsi läks ja juhuslikult mu ema töö juurde
sisse lonkis. Hooletusse jäetud ja rikutud psüühikaga Sotrist, kelle head
inimesed tänavalt üles korjasid ja meile pakkusid ning kes oma noorusaastatel
inimestele raevukalt kallale kargas ja 11-aastasel minul ninast tüki välja
hammustas. Leebest Epifaniast, kes saabus meile poolsurnuks nälginuna
ning kes vastas hoolitsusele tohutu tänulikkuse ja ustavusega. Lõbusast
ja mänguhimulisest noorest Bertast, kes on täielik süleloom ja üle kõige
armastab magada kaisus. Pisikesest Schubertist.
Ja ka naljakast segaverelisest Ruurikust, kes otsustas omapäi hakkama
saada.
Samade toredate koerte alusel on valminud ka minu lastejutustus "Koeralaps
Berta seiklused".
"Milleks küll ometi kirjutada nii palju oma koertest ja koguni panna kirja
nende elulood?", küsivad nüüd kindlasti paljud. Sellele küsimusele võin
vastata mitmeti. Ühe põhjusena tegin seda lootuses, et need lood võiks
ehk mõnele koerasõbrale või lihtsalt loomaarmastajale huvi pakkuda, ja
vahest oleks kellelgi võimalik ka minu vigadest õppida. Peamiselt on see
aga omamoodi mälestusraamat parimatest sõpradest, kes mul iial on olnud."
|