RAIVO J. RAAVE - KEITH AIMRE ELEUSISE MÜSTEERIUM

Keith Aimre romaan "Ilus Babyss" sarnaneb hämmastavalt Vana-Kreeka Eleusise müsteeriumiga, ehkki autor ei ole pruukinud seda teadlikult järgida.

Selles erograafilises loos on sisuliselt tegemist teatud saladusse pühendamisega ja nägijaks saamisega ehk kõrge enesehinnanguga, ent depressioonis vaevleva noormehe nimega Keith väljatoomisega "kuuvalgusest" ( lk. 152) ning teisalt ka müsteeriumi preestrinna ja jumalanna Babyssi kannatuse ja vabanemisega.

Aristotelese järgi on filosoofia õppimine ja sissepühitsus müsteeriumi ühesugused - õpilane ei pea midagi teada saama, vaid ta peab pathenai kai diathenai ehk siis olema pasiivselt vastuvõtlik ja minema seisundisse.
Et nägemine õnnistuks, selleks on vaja teatud ettevalmistust ja nii toimuski müsteerium kahes osas: väike ja suur.

Eleusise müsteeriumi patronessid olid kaks jumalannat: maa ja viljakusejumalanna Demeter ja teispoolsuse käskijanna Persephone, kes oli Erose keelitusel Demeteri käsust üle astunud ja allmaailma sattunud. Ilus Babyss kehastab neid nii mõlemat kui ka müsteerimi preestrinnat. Saksa filosoof Schelling väidab, et müsteeriumi käigus Persephonega samastudes jääb ikkagi kolm osa: olla Demeteri tütar, Hadese abikaasa ja Kore ehk siis ülestõusnu.

Aleksandria Clemens on Eleusise müsteeriumi vormeli edasi andnud sellisel kujul: "Pühastunud neofüüt jüüb algul kykeoni. Siis võtab ta ühest korvist, Ta paneb teise korvi. Ta võtab teisest korvist. Ta paneb esimesse korvi." See muidugi ei ütle pühendamatule midagi. Korvide sisu jääb saladuseks. Teada on vaid, et ühes on tegemist maa viljakuse ja teises mehe ja naise sigituselunditega.

Müsteeriumi esimene rituaal myesis toimus talvel - veebruaris. Myesise võib tõlkida ladina sõnaga initia, mis tähendab saladusse pühitsemist. Myo iseenesest tähendab silmade sulgemist. Keithi müsteeriumisse sissejuhatamine toimub samuti talvel. Ta on äsja Ameerikast ülikoolist depressiooni tõttu ära tulnud ja satub ühele ajalehekuulutusele, milles kaks ärinaist otsisivad meest, kes neid seksuaalselt teenindaks.

Keithi myesis algab sõna otseses mõttes silmade kinnisidumisega: "Seal ootas mind mingis dþiibis, mille marki ma ei suutnudki kindlaks teha, mustas kostüümis küllaltki tüse daam. Lühikeses kasukas. Mustriga sukad ja bordookarva, kandilise ninaga mingid erilised roomiksaapad. Neid jäid kohe vahtima. Sihukesed seksikad militaarsed platvorm-roomikud. Aga muidu oli beib meela olemisega. Kuigi üsna ametlik ja range. Isegi kuidagi ülbe. "Ma seon sul silmad kinni, poju," ütles ta. "Kui te peate vajalikuks." Kummardasin pea tema poole ja muigasin." (Lk. 58).

Esimesel kohtumisel saab Keith nii alandatud, et on ðokis ja tahab endalt elu võtta. See on otsekui surmast läbiminek: "Jõin kolm päeva jutti ja vahepeal tahtsin Rannamõisa pangalt alla põrutada. Ma oleksingi seda teinud, kui ma oleks kirja kirjutamisega hakkama saanud. Mul ei tulnud lahkumiskirja kirjutades muud pähe kui et see on vabamüürlaste vandenõu. Ja see ajas mu jubedalt naerma. Ja tuju läks üle." (Lk. 62).

Eleusise müsteeriumisse oli lülitatud mitmeid dramaatilisi stseene ja demostratsioone - deikymenea ja dromena. Neid on Keith-Babyssi müsteeriumis küllaga: Keithi sümbolite täistegemine ehk vanade kumiiride kummutamine Palmsel, alasti Babyss aias, püstoliga Babyss, Babyssi pesu pesev Keith, Babyssi garderoobi "pühad vahendid" jms. pidev piiride ületamine Koljakul, kaasaelamine Dracula-filmimüsteeriumile, dionüüsliku veini vargus Võsul, pilajate - keda tuleks ilmselt võtta kui Hadese agente - põrmustamine ja rituaalne seks keset päeva laua peal "Seitsmendas taevas".

Keithi müsteeriumi sügisene osa ehk siis Suur müsteeriumosa, mis Kreekaski toimus samal ajal ehk siis septembri keskpaigas algab kangelanna Babyssi abitusse olukorda sattumisega: nii et Eleusise preestrinna ja Persephone ühtaegu satub ohvrina Keithi meelevalda. Keith röövib Babyssi nagu Persephone ja viib ta teadvusetu keha maa sügavusse: Lahemaale.

Ohvriga algas ka Eleusise müsteeriumi puhastus katharmos. Keithi-Babyssi müsteeriumis asendab preestrinna enese ohvri loomohvriga tappes roti pähe ühe orava. Sokrates rõhutab Platoni "Riigis", et loomohver toodi seepärast, et inimene võiks kuulata seda, mis muidu oli keelatud.

Pärast ohvrit ja kykeoni joomist, mis on eriline segujook, milleks Babyss laseb Keithil juba esimesel õhtul teatud hulga jooke tuua, alustab preestrinna teatud erograafilisi järjelugusid, millel selge sissepühenduslik eesmärk. Elüüsimi müsteeriumis nimetati seda legomena ehk siis lugemiseks.

Müsteeriumist osavõtnud pidid end samastama teatud sõnadega, millest sai nende parool või märk ja seda nimetati sythema. Keithi-Babyssi müsteeriumis on selleks Rimbaud poeesia, mida Keith tõlgib ja milles on tõepolest kokku võetud see, mis on vajalik, et jõuda müsteerimi teise osa ehk eptopeiani, mis tähendab: saada nägijaks.

Babyss lummab Keithi täiesti ja võib öelda, et seitsmendaks päevaks on Keith müsteeriumi sõnaga - prodiakeimenos ehk siis saladusse viimiseks valmis. Keith deklameerib oma tõlgitud Rimbaud` värssi, mis vastab ta hingesseisunile:
"See kirg jääb meie verre ka siis, kui pillid on vaikinud ja me pöördunud tagasi igapäevase disharmoonia poole. / Meil anti matta hea ja kurja tundmise puu ja jätta hea käitumise türannia, et ilmuks meie täiuslik ja puhas armastus./ See algas vastumeelsusega ja selle lõpp on - meil pole hetkel aega haarata igavikku - lõhnade briis./See algas julmalt ja nüüd lõppeb see tule ja jää inglitega./ Lühike joobumusviiv! Sa jääd pühaks ka siis, kui su and oli vaid pettepilt. Viis, mida kinnitame. /Me ei unusta eal, et alles eile sa ülendasid igat meie aastat. Me usume sellesse jooki. Me võime anda elu ta pärast. Pühapäev on alanud!"

Sokratese sõnad, milles ta meenutab oma müsteeriumikogemust, võiks panna ka Keithi suhu: "Seevastu ilu, ta oli tollal vaadata erkkirgas, kui (---) nägime õnnelikku vaadet-nägemust, ning pühitseti meid müsteeriumi, mida lubatud on nimetada kõigist õndsaimaks ajaks millest me osa saime." Kuigi Keithil ei olnud naistega probleeme imestab ta ikkagi, et ta Babyssi sai ja imestab miks Babyss temaga tuli ja oli.

Demosthenes räägib ühe loo, kuis orjatarisse armunud mees mõtles, mida oma kallimale kinkida, mida selle perenaine ei saaks ära võtta. Ja kinkis neiule pühitsuse müsteeriumisse, kuigi see oli väga kallis, ei saanud seda keegi temalt ära võtta.

Ka Babyss jätab kaheksanda päeva hommikul, mil klassikaline müsteerium jõudis finaali Keithile sõnumi: "See on mu kingitus sulle".(Lk. 135). Keith ei leia lahendust, miks Babyss niimoodi ära kadus. Platon laseb Sokratesel kusagil öelda, et filosofeerimine on tegelikult meenutamine, pidades silmas varasema hingekogemuse meenutamist - Keith vaatab olnule tagasi ja taipab midagi, kuigi see on alles poolik tõde...

Keith arutab, et äkki oli Babyss ikkagi isemoodi vampiir ja Babyssi kingitus oli, et ta säästis noormeest. Tegelikult ei olnud see kingitus mitte pelgalt säästmine, vaid noormehe viimine uuele tasandile. Babyssi kingitus oli seesama sissepühitsus müsteeriumisse, katharsis ja epopteia - puhastus ja nägijaks saamine, mis raamatu lõpus Keithi puhul selgelt tunda on.

Kuid enne seda tuleb pimedusest läbi minna, kaasas täis korv sellega, mis oli. Ja taas võiks Keith koos Sokratesega nutta: "Terved ja lihtsad ja tüüned ja õnnelikud olid ka ilmumised, kui meid pühitsetuid juurde lubati, nägema neid puhtas kiirguses, ka ise puhtad ja veel sellest märkimata, mida me nüüd enesega ringi veame ja kehaks nimetame nagu austrid oma karbis vangis." (Phaidros 250c).

Keith tuistab pärast Babyssi müstilist kadumist: "Algul läks depressioon muidugi õudsemaks ja elu mõte kippus hoopis käest kaduma. Tahtsin kõigele olemasolevale sülitada. Minna muretult, ilma kohustusteta seiklusi otsima. Kas siis jala astuda niikaua, kuni viimane meri vastu tuleb. Või siis sõita autoga niikaugele, et paak tühi ja siis edasi silmapiiri poole." (Lk. 143).

Keith tunnistab edasi, et siis ta hakkas nägema ja leidis lahenduse ja see lahendus oli probleemi kadumises…Keith avastab enda jaoks kairosehetke, mil saab saatuse niite sõlmida ja tunnistab, et on saanud osaduse elu quinta essentiaga. Ja olles olnud surmanarritaja, ka suhted surmaga korda (Lk 142-143).

Keithi-Babyssi müsteeriumi jooksul tuuakse aga veel üks ohver - nimelt langeb samal ajal surma ohvriks Babyssi mees. Kuigi Babyss käis ilmselt mehe surmaööl linnas, ei julge Keith mõeldagi, et ta võiks sellega kuidagi seotud olla.

Müsteerimi seisukohalt pole see ka oluline - oluline on, et toimub teinegi asendusohver ja Babyss pääseb Persephone (kolmest?) osast ega pea enam teispoolsusse tagasi minema. Müüdi järgi muutis Demeter maa niikaua viljatuks kuni Zeus lubas Persephonel teatud aja maa peal olla.

Ka Babyss saab vabastuse ehk siis uue elu. Selle kinnituseks loeb Keith Rimbaud poeesi: "Inglid keerutavad oma villaseid rüüsid järsaku nõlval smaragd- ja terasrohul./ Tuleaasad sööstavad künka tippu. Vasakul on maa täis kõigi mõrvade, kõigi tapatalgute jälgi ja kurjakuulutavad möirged veerevad nõlvast alla./Künka taga paremal, idaliinil, on progress./Siis kui pildi ülemine riba moodustub merekarpide ja inimööde pöörlevast ja meeletust suminast./Tähtede ja taeva ja kõigi asjade värske mahedus laskub meie ette kui korv ja hajub õitsvas sinises sügavikus."

Hiljem näeb Keith "Kroonikas" Babyssi pilte: "Oli ka üks portree, mis meenutas oma düürelikult peene joonega renessansimaali. See oli tõepoolest pigem androgüünne ilu. Temast kiirgus salapära, sügavust, saatuslikust ja igavikulisust või midagi, mis tõi meelde teispoolsuse. (---) Ta oli ilusam kui kunagi varem. Ja ta ei onud lihtsalt ilus. Ta lausa säras. Tema naeratuse kirjeldamiseks ei ole eesti ja inglise keeles sõnu. See oli vita nuova…"

Müsteeriumipärasem oleks olnud küll: see oli visio beatifica...