Juune Holvanduse raamatuke On sul juba Boyfriend?, sattus mulle pihku juhuslikult, aga lugema hakates ei saanud enne pidama kui lõpp käes. Magistritööl (autor tegeles omal ajal migrantide kohanemisprobleemidega) ja isiklikul kogemusel põhinev esikromaan, jutustab meile nooremasse keskikka jõudnud naistegelase Ann'i lootusetust katsest vahetada elukeskkonda, et muuta sel moel oma eksistentsi mõtet. Nimelt üritab Ann alustada uut elu vana hea Inglismaa pealinnas Londonis.
Raamatust võib leida mõningaid postmodernismi elemente, nagu dokumentaalsust ja ootamatusi: naine saadab hetkega pikalt oma pereelu ja lihtsalt läheb, sinna kus näib parem olevat. Puudub ka tradistiooniline imal-õnnelik lõpp. Meie ees on lihtsalt eluline fragment, teatud paratamatus, mis kuskile ei vii ega kavatsegi viia. Tükike ehedat elu. Vormilt jääb teos siiski pigem lihtsaks ühetasandiliseks realistlikuks jutustuseks. Vormiga mängimist ja ootamatusi oleks tahtnud näha pisut rohkem. Sisugi pool võinuks olla põnevam ja dramaatilisem, aga lihtsus ja ausus mõjusid omamoodi hästi, kainestavalt.
Piiri taha õnne otsima minejate hulk aina kasvab, kuid kas keegi seal tõelise heaolu leiab on iseküsimus? Seetõttu võiks iga Läände suunduja nimetatud teosega tutvuda. Holvanduse romaan ei tõota õnnelikuma elu otsijaile küll midagi head ega kerget. Kumab läbi, et kui sa ei ole kuningriigi ülikooli lõpetanud ja sul pole selle baasil tekkivat sõprade sotsiaalset võrgustikku, on edasiliikumine raske.
Asja iva edukaks kohanemiseks näib olevat õige meestuttava hankimine. Kuna variant leida endale poiss-sõber City'is töötava ja eeslinnade rohelusse varjuva jõuka põliskodanikkonna hulgast jääb kaduvväikeseks, tulebki pöörduda uue, aga see-eest rassi- ja rahvuskireva Londoni poole, keda ongi juba enamus. Valik pole küll alati ahvatlev: kummalised afrokariiblased, veidra moega pealetükkivad itallased, kongolased, gaanalased, araablased, poolakad ja muud kehval järjel tüübid. Paljud meie tüdrukud tegid omal ajal hea hakatuse mõne tugeval kesktasemel elava väliseestlasega abielludes. Londonis näib neidki nappivat.
Olud on Juune romaani aegsete sündmustega veidi teised (oleme nüüd EL liige), kuid sisuliselt on paljud asjad samad. Tuleb teha valik - jääda või tagasi tulla? Ann pöördub tagasi. Neid, kes tahavad ja suudavad jääda, on vähe. Vaatamata meie vastikule kliimale, pimedusele, karmile loodusele, pidevale eluvõitlusele, kaasmaalaste osavõtmatusele ja ebasõbralikkusele, on võõrsil viivuks põnev, aga kodus parem. Vähemalt on see teine eestlane kes olelusvõtluses nahka pistab, äärmisel juhul mõni ühise nõukaaegse minevikuga venelane, mitte aga võõras iraaklane, alþeerlane või afrokariiblane, keda siinkandis veel vähe.