Poetess Alavainu esimene proosakogumik on kaante vahel
|
|
Laupäeva pärastlõunal esitleb Hiiumaa poetess Ave Alavainu Kärdla kultuurikeskuses oma esimest proosakogumikku „Rong katusel“. Hiiumaa poetessiks võib Alavainut nimetada küll, sest Hiiu saarel saab tal sügisel 32 aastat elatud. „1. oktoobril 1976 tulin,“ täpsustab Ave Alavainu. Laupäeval võivad huvilised raamatuesitlust uudistama tulla. Saalis ruumi jätkub ning kirjaniku sõnul on üllatusi küllaga. Alavainul on kokku ilmunud kokku vähemalt tosin raamatut, neist üks põrandaalusena ning paar luuletuste plaati. Ave Alavainu elukohta Kärdla linnas tähistavad kaks ainulaadset märki. Üks neist, nõukaaegne bussipeatuse märk, kannab kirja „Ave vita!” ehk „Elagu elu!“ teine, liiklusmärgiks kujundatu, juhib tähelepanu kempsu lähedusele. Bussipeatuses peatuvad bussid kahel korral aastas – jõululaupäeval ja siis, kui on surnuaiapüha. Teatrihuviline Ave Alavainu räägib, et Ave vita!s oli varem noortekeskus, aga viimasel ajal on ta teinud ainult kammerteatrit. Kas üks suurem või kaks pisikest lavastust aastas. „Suvel on meie kuulsad aiapeod ju, eriti suve alguspidu, mis läheb juba viiendat korda,“ tutvustab teatritegija oma elamist Tiigi tänavas. Ave Alavainu on luuletusi kirjutanud üle neljakümne aasta. Tema esimene enne esimest luulevalimik ilmus 1971. aastal suisa põranda all. „Esimene raamat oli mul üleüldse põrandaalune trükis, mis anti välja Tartus ja seda tehti 49 eksemplari,“ meenutas poetess oma luuletajatee algust. „Ja hiljem olen ma postuumselt teada saanud, et selle taga oli Helle Rätsep. Kokku oli korjatud kõik ülikooli kohvikus käest kätte liikuvad luuletused ning luulevihikuks köidetud ja kujundatud.“ See oli aastal 1971. „See oli esimene enne esimest,“ tutvustas poetess oma põrandaalust trükist. Kui asi oleks päevavalgele tulnud, oleks vähemalt viis inimest võinud trellide taha minna – autor, valimiku kokkuseadja, kunstnik, trükkal ja ka levitaja. 1973 ilmus Alavainu esimene ametlik, „Eesti Raamatu“ kirjastatud raamat. „Issand, aga see on ümmargune ju!“ avastas Alavainu phtäkki. „35 aastat! Oh-oh-oo!“ Põrandaaluste luulevalimiku kaane kujundanud kunstnikul palub poetess endaga kindlasti ühendust võtta. „Ma ei saanudki teada, kes selle tegi, selle kaane,“ selgitas Alavainu la lootis, et ehk on nüüd, 37 aastat hiljem, siiski võimalik tema esmatrükise kujundaja üles leida. Neljapäeval sai Ave Alavainu postiljonilt oma kirjastuses Kentaur ilmunud trükisooja proosakogumiku „Rong katusel“. „Kirjastaja Anne-Mari Alver pani kogumikku kaks romaani, millest üks on 20 aastat tagasi ja teine 13 aastat tagasi ilmunud ning korjas perioodikast kokku mu novellid ja jutud,“ rääkis Alavainu trükisooja raamatut panderolliümrisest lahti harutades. Saladus see just pole, et raamatut esitletakse laupäeval kella poole kahest alates Kärdla kultuurikeskuses. „See on meie kultuurimaja ja raamatukogu ning kirjastuse „Kentaur“ ühine ettevõtmine,“ ütles romaanikirjanik Alavainu üle 300 leheküljelist kogumikku sirvides. Mis esitlusel toimuma hakkab, sellest kirjanik pigem vaikiks. „Päris kõike ei tahaks ära rääkida, aga igav ei saa kellelgi olema. Üllatusi on palju“ Nii poetessi seni viimane luulekogu „Minekulaulud“ kui ka vastne proosakogumik on ilmunud Kentauri klassikute sarjas. „Siinkohal tunnen ma sügavat piinlikkust,“ kinnitas poetess ja romaanikirjanik. „Aga see on kirjastajate otsustus. Õigekeelsussõnaraamat ütleb, et kelle looming on 40 aastat aegumatu, et see võib juba olla klassik. Aga minu meelest peaks klassik olema vana ja paks ja auväärne ja soliidne ja pigem ikka surnud. Nii, et ma väga vabandan. Samas, 40 aastat on Alavainu tuntud luuletaja olnud kindlasti. Juba enne, kui haruldane põrandaalune luulevihik ilmus, loeti tema luuletusi ülikoolilinna kohvikuis. Nii salaja kui ka avalikult. URMAS LAURI |
|
Tagasi raamatu juurde | |